Esimesed andmed sellest alevikust pärinevad Taani hindamisraamatust juba 1241. aastast, mil selle nimeks oli Tydy. Pole teada, kes olid Tudu esimesed elanikud, kuid seal leiduv kivikalme pärineb esimesest aastatuhandest. Seljamägi on arheoloogilise mälestisena arvel kui pakkuminemise koht. Pakkuminejatena on mõeldud Viru-Nigula ja Pada kandist ristirüütlite vallutsuretkede eest põgenenud vanueestlasi. Tudus on olemas vana hiiekoppel ja arvatav ohvrikivi pisikeste lohukestega selle pinnal. Samas lähedal (Põdra talu maadel) võib oletada mulla alla mattunud vanade hüttide asemeid. Võib teha vaid ühe järelduse- elu siin metsakülas ulatub kaugesse-kaugesse aega.
Tudu nime saab seletada järgmiselt: Kui Kalevipoeg kord Narva poole sammus ning Tudust läbi läks, tuli talle uni peale ja ta heitis ühele kivile tuduma sellest Tudu nimigi. Kivi nimetatakse
Kalevipoja magamiskiviks. Sellel kivil on näha tänini inimese lamamisaseme taoline madalam koht.
Viis kilommetrit Tudust Järvesoo rabas asub Tudu järv. Et järveni jõuda, peab jalutama umbes kilomeetri laudteel. Väga maalilised on Järvesoos mustjassiniselt helkivad laukad ja nende keskel laiuv Tudu rabajärv. Järve veepeegel on ligi 26 ha suurune ja sügavus ligi 5 m. Järve kaldad on kõvad ja turbased. Väga happelise punakaspruuni veega järves ei leidu ühtegi veetaime. Seal elab haruldasi planktonivähikesi. Järve taga on läbimatud laugaste labürindid. Sealsesse loodusesse on kätketud põhjamaa looduse omapära, mida võiks edukalt näidata turistidele, kellest paljude jalg on
tallanud vaid asfaldilinti. Samuti tomub iga-aastaselt augustikuu esimesel laupäeval Tudu triatlon, milles osavõtjad peavad kõigepealt ujuma üle rabajärve, siis jooksma soos, seejärel sõitma jalgrattaga ja lõpuks jooksma asfaldil. Sel aastal toimub juba 21. Tudu triatlon, kus kõik soovijad saavad oma võimed proovile panna.
Ka on võimalik jalgsimatk Tudu järveni reisijuhi saatel. Esialgu kõnnitakse 1, 5 km mööda rohtunud sihirada ja seejärel hakkab paistma kaunis laugastega lageraba ja ilus ümar kõva turbakaldaga rabajärv. Järve kaldale on ehitatud küttekoldega matkaonn, lõkkekoht ja suplussild. Seejärel on paras teha ring ümber järve, et tutvuda sootaimedega ja põigata ka 300 läände, kus on suuremad laukad. See retk on umbes 6 km pikkune.
Seljamäe looduse õpperada asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudu metskonna maadel. Õpperada teeb ringi ümber Punasoo lõunaosa. Punasoo kuulub koos lõunapoole jäävate Järvesoo, Tudusoo ja Luussaare sooga ühtsesse Tudu soostikku. Tudu soostiku pikkuseks põhjast lõunasse on ligi 20 km, laiuseks keskmiselt 4 km. Tudu soostik on arenenud kunagiste madalaveeliste järvede ja allikaliste alade soostumisel.Õpperada on loodud Tudu metskonna poolt. Tähistatud raja kogupikkus on veidi üle 5 km. Rohkem kui 1 km ulatuses kulgeb rada laudteel. Soosaarel on vaatetorn. Vaatepunktides leidub paviljone ja lõkkepaiku, kus jalgu puhata ja toitu valmistada. Rada on võimalik läbida ka osade kaupa, valides ise sobiva marsruudi. Võimalus on matkata ka retkejuhi saatel. Õpperaja loojad on oma tööd tehes lootnud, et nii saavad nad olla toeks nendele, kes tahavad aega veeta looduse rüpes ja peavad lugu puutumatust loodusest. Omaltpoolt loodetakse, et matkajad ei kahjusta loodust ega jäta endast maha prahti ega muid nähtavaid jälgi.
Samuti elab Tudu kandis palju loodusharuldusi, nagu metsis, must-toonekug, lendorav, karu, hunt, ilves, mitu liiki kotkaid, rääkimata põtradest ja muudest tavaloomadest.
Ka asub Tudus käsitöötare-muuseum, mis asub Vinni vallale kuuluvas 30.-tel aastatel ehitatud tühjaksjäänud majas. Esimesed 2 ruumi avati 2000.a. Nüüd on eksponaatide ja käsitöödega hõivatud 3 kahetoalist korterit:
- 30.-te aastate talutuba;
- käsitöötare, milles tegutseb ka maanaiste selts ja kus on toimunud hulk käsitöökursusi lastele;
- koolituba koos pärimuskultuuri õpitoaga, kuhu talletame Tudu küla ajalugu. Materjali on kasutanud õppivad noored ja ka täiskasvanud.
- metsatöö ajaloo-tuba, kus on stendid ka Tudu küla vanemast ajaloost. 
Õuepealsetest hoonetest on hõivatud :
-veranda-klaasnurk, mida kasutatakse suvistel üritustel söögikohana
-üks puukuur on sisustatud aidaks.
-teine väliruum on sisustatud vanade tööriistadega
-kolmandas on tööriistad, mille abil abil sai teoks viljatera teekond leivaks.
Muuseum-käsitöötare on saanud vabariiklikult tuntuks. Seda on külastanud kogemuste saamise eesmärgil külaliikujad, naiste ühendused ja omavalitsuste kollektiivid. Igal aastal on käinud ka mitmeid välisgruppe, isegi EV president Arnold Rüütel on seda külastanud.
Tudu vaatamisväärsusteks lisaks eelpool nimetetule on ka veskikere aastast 1777 , puukirik aastast 1927 , mõisapark ja hõbepappel "Pilvepuu" .
Keha saab kinnitada Jaama Trahteris, mis on tuntuks saanud toitlustus –ja vabaaja veetmise kohana. See on renoveeritud 1996. aastal kunagisest kaubaaidast, mis ehitati 1926.a. Kaubaait ehitati Tudu jaamahoone ja raudtee kõrvale. Kuni aastani 1996 kasutati kaubaaita kütuselaona. Jaama Trahteri pidulik avamine toimus 23. juunil 1997. aastal. Sellest ajast peale on trahter pakkunud maitsvaid toite hubases paekivist ja puidust interjööris oma külalistele.
Tudu on vaikne ja kauni loodusega alevik metsade ja soode keskel, kus saab lõõgastuda linnamelust.
Kasutatud allikad
1. Masing, J .Lääne-Virumaa matkajuht Enemix OÜ Nordon Trükikoda. lk 126-127
2.Vinni valla kodulehekülg 2009
[http://www.vinnivald.ee/public/tudu_ajalugu.pdf] 31.03.2009
[http://www.vinnivald.ee/?id=557] 31.03.2009
3.Käsitöötare-muuseumi kodulehekülg 2009
[http://tudumuuseum.webs.com/] 31.03.2009
