Rakvere lood ja legendid

Rakvere linnaga on seotud mitmed legendid ja lõbusad lood.
Rakvere nime sünnilugu on järgmine: Kalevipoeg tuli ennemusitsel ajal Vanamaalt sõjast koju, suu kott kulda õlal. Õhtuks jõudis ta Rakvere linna kohale, aga tollal polnud seal ei inimesi ega linna. Ta pani kullakoti pea alla ja jäi magama kohale, kus tänapäeval on kirik. Ta juustest tilkus higi, millest tekkis praeguse kiriku hoovi allikas. Rakvere lähedal oli Hiidumägi, kus elas vanal ajal mees, kes oli Kalevipoja vastane. Mees oli juba kaugelt silmanud, et Kalevipoeg magab tema kodukoha lähedal. Ise ta ei julgenud Kalvipoega kimbutama minna ja saatis koera Raki. Kalevipoeg äigas kutsikale nii kõvasti, et see kukkus surnult maha. Kora raibe jäi mädanema sinna, kus on nüüd laadaplats. Sellest sul ka Rakvere nimi- see on Raki vere paik.

Räägitakse, et linnuse juurest lähevad maa-alused käigud erinevatesse suundadesse. Käikudest on leitud erinevaid mõõkasid. Linnuse maa-alused käigud viinud välja suisa Haljala kirikusse, Toolse linnusse, Porkunisse ja Vao mõisa. Viimane käik olevat olnud lausa neljahobusetõllaga sõidetav ja avastati siis, kui kui see Kiltsi mõisa põllul sisse varises ja võlv lagedale tuli. Kui linnuse hoovis tehti arheoloogilisei kaevamisi, rääkis hea suuvärgiga öövaht inimesetele, et ta noore poisina käinud maa-alust käiku pidi nii pikalt, et jõudnud mere alla välja-lained kohisenud pea kohal.

Pika tänava majades olla olnud mitmed kummitused. Üks lugu räägib sellest, kuidas majaelanikud kuulsid öösel, et keegi lõhub puid. Kui mindi tänavale asja uurima, oli kõik vaikne, aga tuppa tagasi tulles oli jälle kolksutamist kuulda. Ühes teises Pika tänava majas algas uusaastaööl kahtlane kolistamine, nagu veetaks mööblit. Igal ööl oli mööblivedamine erinevates tubades. Kui mindi asja uurima, oli kõik vaikne. Selles majas oli tollal sõjaväehaigla ja asi läks nii hulluks, et haiged ei saanud enam öösiti magada. Haigla koliti teise majja. Kolistamine jätkus aga endistviisi, vahel olistati nõudega köögis, vahel jälle kuuldi keldris midagi kahtlast. Ja siis äkki jäi kõik vaikseks, kummitamised lõppesid jäädavalt.

Eduard Tallikat peetakse Rakvere tuntuimaks vembumeheks. Ta oli tuntud enamlaste vastasena. Tema naabrid teadsid rääkida, et kui nalja- ja napsumees oli järjekordsest kodusõjast välja tulnud võitjana, heiskas ta oma majale sinimustvalge lipu. Tallikal oli peenramaa ja ta pani lehte kuulutuse, et ostab kanaõnnikut. Kui müüja kohale saabus, sorkis Tallikas selle läbi ja teatas, et kaubast ei saa asja, sest kukesõnnikut on ka soovitud kauba sees. Ükskord tegi mees lihunikuga kokkuleppe, et müüb talle ilusa priske sea. Kui õige aeg käes oli ja hobusemees vankriga kohale jõudis, leidid lihunik vankrist ei kellegi muu kui Tallika ise.



Kasutatud kirjandus:
1.Kirss, O. Rakvere lood ja legendid. Tänapäev. 2004

Väärtuslikud maastikud Lääne-Virumaal

Väärtuslikud maastikud on kultuurilis-ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus, identiteedi-, puhke-, õppe- ja uurimisväärtus ja turismipotentsiaal. See tähendab, et alal on väärtust kujundavaid objekte. Väärtuslikud on kõik kaitse alla võetud objekstid, samuti ka puisteed, põlised teekohad, põlispuud, taluasemed, kunsti-ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised, kivimurrud, hiied, kalmistud ja palju muud. Tutvustan siinkohal mõnd väärtuslikku maastikku.

Lahemaa on paik Eestis, kus on väikesele territooriumile koondunud võimalikult erinevad maastikud. Lahemaa rahvuspargis kaitstakse ja tutvusatakse metsa-, soo- ja ranna ökosüsteeme, Balti klinti ja ajaloo-ja aritektuurimälestisi. Ligi 80% Lahemaast on kaetud metsadega. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitealasid ja rändkividerikkamaid piirkondi. Lahemaa rannaküladest iseloomulikumad on Altja kaluriküla, Käsmu kaptenite küla ja Viinistu. Oluliseks osaks Lahemaa kultuurimaastikus on mõisad- Palmse, Sagadi ja Vihula ja nende juures olevad pargid, alleed, karjamaad, saeveskid, viinavabrikud.

Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda.

Vainupea ja Karepa vahel on traditdiooniline puhkeala, kus on senini säilinud kõrge loodusväärtusega metsad ja rannikuluited.

Ide poole liikudes on näha Toolse orulinnuse varemeid ja lähedal asuval kaitsealal kasvab ainulaaadne soovikutammik. Sealsete tammede keskmine vanus on 160-260 aastat.Rannamaastikku ilestavad tööstusajaloo jaoks olulised rajatised: Kunda tsemenditööstus, vana raudteesild ja Baltiaade esimene hüdroelektrijaam. Karepal suubub merre maaliline Selja jõgi ja piirkond oma luitelise mererannaga on meelispaik paljudele kultuuritegelastele ja kunstnikele.

Pandivere kõrgustikul asub Mõdriku-Roela ligi 20 km pikkune looduskaitsealune oosistu, ille servadel on arvukalt allikaid. Seal asub ka liiirohke Mõdriku mõisa park, mis oli kunagi 20 ha suurune. Mõisas asub praegu Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkool. Roela alevikus väärivad tähelepanu Roela mõisa park ja maadeuurija Ferdinand von Wrangeli mälestusmärk.

Vao-Kiltsi-Äntu

Vao maastiku krooniks on 14.sajandist pärist tornlinnus. Seitsmest järvest koosnev Äntu järvede rühm on kuulus oma selge ja puhta vee poolest. Sinijärve peetakse Eesti selgeima veega järveks. Rahvasuu seostab aga järvi Kalevipoja hobuse sortsutamisega. Vao pargi ääres asub kaitsealune kultusekivi, see olevat üks kolmest kivist, mida Kalevipoeg Kiltsi põldudele huntide pihta loopinud. Kiltsis on omapärane ja suurejooneline mõisaansambel, mille vesiveski on üks vanimaid veskihooneid Eestis.

Kasutatud kirjandus

1. KAJA, Urmas; RUUT, Katri RÜÜTEL, Imbi. TUMMELEHT, Lauri-Indrek. Lääne- Virumaa väärtuslikud maastikud. VR kirjastus.2008