Väärtuslikud maastikud Lääne-Virumaal

Väärtuslikud maastikud on kultuurilis-ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus, identiteedi-, puhke-, õppe- ja uurimisväärtus ja turismipotentsiaal. See tähendab, et alal on väärtust kujundavaid objekte. Väärtuslikud on kõik kaitse alla võetud objekstid, samuti ka puisteed, põlised teekohad, põlispuud, taluasemed, kunsti-ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised, kivimurrud, hiied, kalmistud ja palju muud. Tutvustan siinkohal mõnd väärtuslikku maastikku.

Lahemaa on paik Eestis, kus on väikesele territooriumile koondunud võimalikult erinevad maastikud. Lahemaa rahvuspargis kaitstakse ja tutvusatakse metsa-, soo- ja ranna ökosüsteeme, Balti klinti ja ajaloo-ja aritektuurimälestisi. Ligi 80% Lahemaast on kaetud metsadega. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitealasid ja rändkividerikkamaid piirkondi. Lahemaa rannaküladest iseloomulikumad on Altja kaluriküla, Käsmu kaptenite küla ja Viinistu. Oluliseks osaks Lahemaa kultuurimaastikus on mõisad- Palmse, Sagadi ja Vihula ja nende juures olevad pargid, alleed, karjamaad, saeveskid, viinavabrikud.

Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda.

Vainupea ja Karepa vahel on traditdiooniline puhkeala, kus on senini säilinud kõrge loodusväärtusega metsad ja rannikuluited.

Ide poole liikudes on näha Toolse orulinnuse varemeid ja lähedal asuval kaitsealal kasvab ainulaaadne soovikutammik. Sealsete tammede keskmine vanus on 160-260 aastat.Rannamaastikku ilestavad tööstusajaloo jaoks olulised rajatised: Kunda tsemenditööstus, vana raudteesild ja Baltiaade esimene hüdroelektrijaam. Karepal suubub merre maaliline Selja jõgi ja piirkond oma luitelise mererannaga on meelispaik paljudele kultuuritegelastele ja kunstnikele.

Pandivere kõrgustikul asub Mõdriku-Roela ligi 20 km pikkune looduskaitsealune oosistu, ille servadel on arvukalt allikaid. Seal asub ka liiirohke Mõdriku mõisa park, mis oli kunagi 20 ha suurune. Mõisas asub praegu Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkool. Roela alevikus väärivad tähelepanu Roela mõisa park ja maadeuurija Ferdinand von Wrangeli mälestusmärk.

Vao-Kiltsi-Äntu

Vao maastiku krooniks on 14.sajandist pärist tornlinnus. Seitsmest järvest koosnev Äntu järvede rühm on kuulus oma selge ja puhta vee poolest. Sinijärve peetakse Eesti selgeima veega järveks. Rahvasuu seostab aga järvi Kalevipoja hobuse sortsutamisega. Vao pargi ääres asub kaitsealune kultusekivi, see olevat üks kolmest kivist, mida Kalevipoeg Kiltsi põldudele huntide pihta loopinud. Kiltsis on omapärane ja suurejooneline mõisaansambel, mille vesiveski on üks vanimaid veskihooneid Eestis.

Kasutatud kirjandus

1. KAJA, Urmas; RUUT, Katri RÜÜTEL, Imbi. TUMMELEHT, Lauri-Indrek. Lääne- Virumaa väärtuslikud maastikud. VR kirjastus.2008