use kuju sai kirik põhiliselt aastail 1684 – 1691. Kirik taastati aastatel 1720-1730 uue altari ja kantsli kõlakatusega ning torn sai barokse kiivri. Kantsli detailid on pärit 1690. aastast ja nelja evangelisti kujutavad osad olid ilmselt Põhjasõja ajal peidus. Hilisemast ajast on pärit altarimaalid ja Tiesenhausenite vapp. Praegune neogooti stiilis tornikiiver valmis 1852. aastal, 40 aastat hiljem said aknad praeguse neogooti kuju. Torni kiviosa kõrgus on 37,8 m, üldkõrgus 62 m (kõrguselt teine torn Eestis väljaspool Tallinna). Kiriku kõrvale ehitati enam kui paarsada aastat tagasi kirikumõisa hoone ja sada aastat tagasi pastori elumaja. 1925 valmis vendade Kriisade käe alla kirikule orel, 1998. aastal taastati kiriku tornikell. Rakvere Kolmainu kirik on praegu hinnatud kontserdipaik.
Rakveres asub ka omanäoline Pauluse kirik. 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. Alar Kotlilt telliti ka oma kiriku projekt ja see avati praeguse ringtee ääres Vabaduse tänaval 16. juunil 1940. Kahte tornikiivrit valmis ei õnnestunud ehitada, samuti jäi ära kirikuseinte krohvimine, sest järgmisel päeval tulid Eestisse Nõukogude Liidu okupatsiooniväed. Kirik tegutses kümmekond aastat, siis hakati seda kasutama võimlana, kus ka minu kehalise tund on läbi viidud.
Tapal on historitsistlikus stiilis Jakobi kirik. Arhitektiks oli A. Podcekajev ja Boris Krümmer. Peafassaadi kujundas teedeministeeriumi arhitekt August Tauk. Kiriku pühitsemine toimus 1. advendipühapäeval 1932. Tol aastal langes see päev 27. novembrile.Projektijärgne tornikiiver valmis 1993.a. lõpus ja tõsteti kraanaga kohale 13. jaanuaril 1994.Kuldne rist asetati torni tippu 8. augustil 1996.
Viru-Nigula kirik on kindluskirik, mille ehitamisajaks peetakse 13. sajandi II poolt. Vene – Rootsi sõja käigus 1658. aastal kirik rüüstati ja põletati. See taastati umbes sajandi vältel barokseid vorme kaasates. Tornikiivri osa valmis 1755. a. II maailmasõja ajal 1941. aastal põles Viru-Nigula kirik uuesti. Pühakoda ehitati ules sõjajärgsetel aastatel. Uus torn sai valmis 1988. a. Viru-Nigula Saint Nicolause kirik on Virumaa vanim kivikirik.
Haljalas on 15.sajandil ehitatud gooti stiilis Püha Mauritiuse kirik.Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865. aastal.
Viru-Jaagupi kirik pärineb suuremas osas 15. sajandist, millal see ehitati gooti stiilis kodakirikuna. Praeguses hoones on keskaegsed ainult idapoolne osa ja kooriruum; läänepoolne osa ja torn ehitati 1878. a. Kunstimälestistena kuuluvad riikliku kaitse alla õlimaal "Mehe rinnaportree" (17. sajand), neli figuuri (puunikerdus, 16. ja 17. sajand). Kirikuaias on võetud kaitse alla kaks stiilset rõngasristi (17. sajand). Aastail 1697 -1710 oli Viru-Jaagupi pastoriks ajalookroonik Christian Kelch, kelle "Liefländische Historia" ja selle järg "Continuation" on väärtuslik ajalooallikas.
1741 aasatal ehitati Johannese kabel( puust), 1888-93 ehitati kivikirik. Pärast II maailmasõda tühjalt seisnud pühakoda taastati 1990. Kirik asub romantilises kohas-mere ääres-ja seepärast toimuvad suviti seal mitmed pulmad.
Samuti võib mainida veel Kadrina Katariina kirikut, Simuna Siimona ja Juuda kirikut, Ilumäe kirikut, Esku kabelit Sagadis, Käsmu, Kunda ja Tudu kirikut.
Kasutatud kirjandus
1. Eesti kirikud. Tänapäev 2001
2.Rakvere linna kodulehekülg [www.rakvere.ee]
3. Tapa Jakobi koguduse kodulehekülg [www.eelk.ee/tapa/]
4.Virumaa kodulehekülg [www.virumaa.ee]
No comments:
Post a Comment